Valitud projekti mõned HCI elemendid

Püüan analüüsida TÜ õppeinfosüsteemi mõned User Support elemendid.

Kasutajatugi peab olema:

• kättesaadav - õppeinfosüsteemi puhul ta on küll kättesaadav, esiteks kui kursiir on mingi valiku peal, siis süsteem näitab väikese teadega kursiiri all info sellest valikust. Teiseks, on olemas pdf-dokumendid, kus on kirjutatud, kuidas võib üks või teine tehe sooritada. Kuid, näiteks, mina, kui tavakasutaja, ei ole varem seda nupp "Abi" näinud. Seepärast soovitaksin teha seda nuppu suuremaks. Ja kolmandaks, on antud nende inimeste telefonid, kes saavad häda korral aidata.
• mitte pealetükkiv - see on küll nii, nagu kirjutasin eelmises punktis, nuppu "Abi" ei ole varem üldse näinud.
• täpne - mina ei ole leidnud mingeid ebatäpsusi, kuid, muidugi, see kuidagi ei tähenda, et neid ei ole.
• jõuline - olen märkanud, et sel päeval, kui algab registreerimine, nupp "Abi" ka ei tööta korralikult. Nii et võib juhtuda situatsioon, kui välistudeng avab ÕIS-i, ta ei tööta, kuna paljud inimesed tahavad korraga registreerida, ja välistudeng siis ei saa aru, miks see ei tööta. Võiks aga ilmuda mingi teade, et täna on registreerimine, ärge hirmutage, kui Teil midagi töötab aeglasti. Ja siin ka tuleb märkida, et mõned inimesed kasutavad ÕIS-i mobiiltelefoni abil ja paljudel mobiilidel pdf lugeda ei saa, nii et mobiiltelefoni omanik ei saa kasutada abi. Võiks aga teha abi eraldi uues aknas, mitte pdf-na, vaid lihtsalt html-na.
• järjekindel - õppeinfosüsteemis see on lahendatud niimodi, et info avaneb uuel lehel ja sealt võib valida sind huvitava tükki ja siis ta avab pdf-s.
• paindlik - isegi kui peada silmas ülal toodud mõtted, ma ütleks, et õppeinfosüsteemi kasutajatugi on päris paindlik.

Lühike tagasivaade, sellest mida kursusest õppisin

"Infotehnoloogia sotsiaalsete aspektide" kursuse algusel sain teada, kuidas tuleks teha intervjuud. Nimelt, sain aru, et intervjuu käigus tuleb mitte lihtsalt lugeda ette intervjuu kavad, vaid ka tähelepanelikult kuulata intervjueerivat ja küsida sellest, mida ta ütleb, sest ei saa olla alati kõik selge.

Avastasin enda jaoks uued mõisted, nagu sotsiaalne informaatika, infoühiskond, tutvusin "produktiivsuse paradoksiga". Kirjutades infoühiskonda definitsiooni, sain aru, et mõnikord on raske väljendada oma mõtet nii, et see oleks üheselt mõistetav. Sain teada, et HCI on mitte soolhape, vaid Human-computer interaction ja mõned mõted sellest, kuidas aidata kasutajal mingite rakenduste kasutamisel.

Esse kirjutades sain võimaluse mõelda, selle peale, kuidas tehnoloogia on seotud maailmaga. Sain aru, et iga kord on need, kes lähevad vastu mingi ideed, ja need, kes seda ideed välja mõtlevad või pooldavad.

Kirju

Projekt kui sotsiotehniline süsteem – Tartu Ülikooli Õppeinfosüsteem

Kui me tahame kirjeldada Õppeinfosüsteemi kui sotsio-tehnilisne süsteem, peame vaatama sotsio-tehnilise süsteemi jooned:

• Inimesed, nende rollid ja suhted omavahel ja teiste süsteemi elementidega

Ma jagaks ÕIS-i kasutajaid neljasse gruppi:

1. anonüümsed kasutajad – näiteks, sisseastujad, võimalikud sisseastujad. Need on inimesed, kellel on tarvis vaadata tunniplaanid, õppekavad ja muud sarnast info, mis on avalik.
2. õppijad – Tartu Ülikooli õpilased, külalisõpilased. Need on inimesed, kes võtavad vähemalt mingid kursused TÜ-s, kellel on lubatud sissepääs süsteemile piiratud õigustega. Nad kasutavad süsteemi peamiselt selleks, et registreerida aineid, vaadata neist info, registreerida eksamitele, vaadata oma hinneid, taotleda stipendiumile, koostada tunniplaani, vaadata posti ja muud sarnast.
3. õppejõud – TÜ õppejõud. Need on inimesed, kes töötavad TÜ-s kas ajutiselt või mitte, aga kellele on antud vajalik sissepääs oma õigustega. Kasutavad süsteemi, et, näiteks, teha avalikkuks oma aine materjalid, panda hindeid, vaadata info õppijatest.
4. eriõigustega töötajad – näiteks, nõustamiskeskuse töötajad. Inimesed, kes kasutavad süsteemi, et sisestada, vaadata ja analüüsida erinevaid andmeid. Mõnedel neist on piiratud õigused, mõnedel täielikud.

Eraldi gruppina seisavad haldajad – ininmesed, kes vaatavad, et süsteem toimiks hästi, ja arendavad süsteemi, lisades vajatud funktsionaalsust.

Muidugi, kõigide nende gruppide vahel on omavahelised seosed. Näiteks, õppijad võivad vaadata infot, mida õppejõud pani üles. Õppejõud saadab õppijatele kirjad. Eraõigustega töötaja teeb nii, et üliõpilane saaks registreerida ainetele, kui tal on läbitud eeldusained.

• Tarkvara

Tarkvara oli loodud nagu eesti õppeinfosüsteem ja on kasutatav mitte ainult Tartu Ülikoolis. Uuendused on pidevalt rakendatavad, selle näideks on kalender, mida hiljuti tegiti. Õppeinfosüsteem on loodud nagu veebirakendus, seepärast ta on kättesaadav peamiselt iga browseri abiga igas operatsioonisüsteemis.

• Juhtimis- ja otsustustehnikad

Anonüümsed kasutajad, õppijad ja õppejõud võivad mõjuda õppeinfosüsteemi arendamist. Kui nendel gruppidel on mingid ettepanekud ja ideed, siis neid kuulakse ja pannakse tähele. Kuid muidugi juhatuse sõna on otsustav.

• Tugiressursid

Kasutajate jaoks on mõeldud mõned abidokumendid, kus on detailsed instruktsioonid, kuidas sooritada üks või teine tehe. Aga üldiselt, süsteem on tehtud nii, et tavakasutaja saaks kiiresti olla võimeline teha tema jaoks oluline ülesanne. Inimeste, kes ei tea eesti keelt (näiteks, välistudengid), jaoks on olemas võimalus vaadata lehekülgi inglise keeles.

• Informatsiooni struktuurid

Igal kasutaja gruppil on erinevad õigused ja nad võivad kasutada süsteemi ainult kindlatel viisidel. Selle toetamiseks on mõeldud ülikooli arvutivõrgu kasutajatunnused ja paroolid. Anonüümsetel kasutajatel seda ei ole, kuna nende jaoks vajalik info on avalik. Informatsioon, sisu, mis on antud õppeinfosüsteemi kaudu tuleb õppejõudust ja eriõigustega töötajatest.

• Elemendid on omavahel sotsiaalsete ja tehniliste sõltuvuste suhtes

Kõik elemendid on sõltuvuses teine teisest. Kui ülikool töötab, õppeinfosüsteem on alati vajalik ja kui aeg möödub, siis uus funktsionaalsus tuleb vajaks. See tähendab, et kasutajate nõuded dikteerivad seda funktsionaalsust, mis on vaja, kuid ka olemasolevad tehnilised võimalused dikteerivad, kas üks või teine kasutajate nõude võib olla rakendatav või mitte

King of the Road: The Social Construction of the Safety Bicycle

Küsimused

1. Kuidas Te muudaksite olemasolevat jalgrattast? Kas Te olete varem sellest mõelnud?
2. Mida Te arvate, mis aspektid võivad olla sotsiaalseteks takistusteks uue tehnoloogia arendamisel?
3. Mis, Teie arvates, on suurim sotsiaalne mõju jalgratta leiutamisest?

Ülevaade HCl peatükist nimega "User Support".

Peatükk räägib kasutajatugist: milline ta peab olema, missugused võimalused on selle tagamiseks ja mida peab arves pidama selle arendamise käigus.

Sellest ma sain aru, et kõigepealt, kasutajatugi peab olema alati kättesaadav, seepärast on parem, et kasutaja jaoks vajalik abi avaks uues aknas või kuskil kõrval, nii et kasutaja näeks seda, mida ta tegi. vee rohkem, kasutajatugi peab olema kättesaadav ka sel korral, kui süsteemis tekkis viga, sest just sel korral kasutaja vajab abi kõige rohkem. Muidugi kasutajatugi peab olema täpne, ta peab uuendama süsteemi uuendamisega ning kogu süsteem peab olema kaetud sellega. On olemas mitu meetodit, kuidas võib aidata kasutajat. Nende hulgas on nii kiired viisid nagu käskude abi, mis annavad mingit spetsifilist infot, kui ka tutorials, mis võimaldavad kasutajal saada rohkem informatsiooni kogu süsteemi kohta.

On tähtis alati pidada meeles, et kõik kasutajad on erinevad ja nad vajavad erinevat abi. Seepärast peab hoolikalt läbi mõelda, kuidas abi peab välja nägema, et ta ei ärritaks edasijõudnuid kasutajaid, kuid ka oleks alati näha nende kasutajale, kellel on vähe kogemust.

Minu jaoks see peatükk oli päris põnev ja kasulik. Kasutajatugi meenutas mulle tarkvara testijat. Nimelt, et tarkvara testija ka peab tegutsema ettevaatlikult korjades vigu, nagu kasutajatugi peab ettevaatlikult korjata infot kasutaja kohta, et edaspidi pakkuda kasutajale vajalikut abi. Ettevaatlikult selles mõttes, et mõni kord kasutaja tegevused sõltuvad kontekstist, nagu, testija puhul - mingi vea ilmumine sõltub keskonnast. Ja veel mõlemal juhul, tagasiside peab olema viisakas ja aru saadav. Ei ole mõtet testijal leida vigu, kui ta ei räägi korralikult arendajale sellest veast. Sama on kasutajatugi puhul, kui ta annab liiga keerulised või ärritavad teaded, siis temast ei ole palju abi.

Lõpuks, tahaks veel öelda, et kui mina vajan abi, töötades mingi uue programmiga, siis kõigepealt ma vaatan mingi tutorial, ja veel minu jaoks on väga oluline, et oleks koht, kus ma leiaksin mingid minu probleemidega sarnased probleemid, mis juba tekkisid kellegil, ja kus oleks nende lahendus.

Mõted sotsiaalsest informaatikast

Sotsiaalne informaatika tunneb õppima komputeriseerimise sotsiaalsed aspektid.

Peamisteks põhjusteks, miks oli vaja tuua sisse niisugune mõiste nagu „sotsiaalne informaatika“, olid:

• soov aidata mitte spetsialistidel leida nende jaoks vajlikud teadusartiklid;
• soov tugevdada suhtlust spetsialistide ning disainerite ja sotsiaalse analüütikute vahel.

Head ideed igasuguste veebirakenduste jaoks ei ole ilmsed või effektivsed, kui nad on ainult tehnoloogilistel kaalutlustel põhinevad.

Komputeriseerimine võib mitte tuua oodatavat kasvu produktiivuses, kuid see ei tähenda, et komputeriseerimisest ei ole kasu. See aitab, näiteks, parandada dokumentide ja presentatsioonide välimust, süvendada analüüsile või edukam kontrollida töötajate tulemusi. Seepärast, komputeriseerimise kogu mõju ei saa väljendada produktiivsuse abil. Toodud põhjus ja veel see, et paljud organisatsioonid kaotavad võimalikku kasu seepärast, et viis, kuidas nad hakkavad komputeriseerima, ei ole effektiivne, olid peamisteks põhjusteks, miks tekkis niisugune asi nagu „Productivity paradox“.

Mõtlemine ja rääkimine komputeriseerimisest ei ole tihti juhtuv asi, tavaliselt lihtsalt installeeritakse ja hakatakse kasutama mõni uus tehnoloogia, kuid oleks kasulik mõnel korral esmalt arutleda, kuidas täpselt seda kasutada.

Automatiseeritud veebirakendus ei ole tingimata parem, kui see, mis on rohkem inimeste kontrolli all, mida illustreerivad ka näited EJCBS ja ETAI kohta.

Mis on infoühiskond?

Infoühiskonnaks ma nimetaksin niisugust ühiskonnakorraldust, mille korral põhilised tooded, mida inimesed genereerivad, on informatsioon ja teadmised.

Erinevate allikate abil määratlesin infoühiskonda eraldusjooned:

- infotehnoloogiaga seotud toodete ja teenuste loomisega tegelevate inimeste arvu kasv sisemajanduse kogutoodangus;

- informatsiooni, teadmiste ja infotehnoloogia tähtsuse suurendamine inimeste elus;

- niisuguse ülemaailmse ala loomine, mis võimaldab effektiivselt(sõna "effektiivne" all mõtlen selles kontektsis "peaaegu momentaalselt", nagu internet abil) edastada infot, ligi pääseda andmepankadele ja infoallikatele ja rahuldab enamiku inimeste vajadused infotehnoloogilistes toodetes ning teenustes.